solitudine
/so.li.tu'di.ne/Etimologie
Din franceză solitude < latină solitudo, -inis.
Definiții
- situație solitară; singurătate.
- loc solitar.
Declinare
| Caz | Singular | Plural |
|---|---|---|
| nominativ-acuzativ | solitudine | — |
| genitiv-dativ | solitudinii | — |
| articulat | solitudinea | — |
Sinonime: 1: izolare, singurătate