hobot
/'ho.bot/Etimologie
Din slavă (veche) hobotŭ.
Definiții
- (reg.) basma purtată de mireasă; văl de mireasă.
Declinare
| Caz | Singular | Plural |
|---|---|---|
| nominativ-acuzativ | hobot | hobote |
| genitiv-dativ | hobotului | hobotelor |
| vocativ | hobotule | hobotelor |
| articulat | hobotul | hobotele |